Autor:
Unsplash

Haiguse küüsis ajuni aitab tungida kodumaine nutikuller

Ravimist jõuab tarvilikku kohta üldjuhul vaid murdosa, nentis Tartu Ülikooli vähibioloogia nooremteadur Kristina Põšnograjeva. Ülejäänu väljutatakse organismist või võib tekitada mujal soovimatuid kõrvaltoimeid. Eesti teadlaste töö aitab tuvastada valgujuppe, millega toimetada ravimeid muu maailma eest eriti kiivalt kaitstud inimajju. 

Tartu Ülikooli vähibioloogia nooremteadur Kristina Põšnograjeva nentis, et tavapäraste ravimitega jõuab tarvilikku kohta vaid väike osa toimeainest. Ülejäänu väljutatakse organismist või tekitab see mujal soovimatuid kõrvaltoimeid. „Eriti vähe ravimit jõuab ajju. Seda me siin laboris püüamegi parandada, muuta ravimite transport ajju efektiivsemaks,“ sõnas nooremteadur.

Näiteks saab selleks kasutada tillukesi valgujuppe – peptiide. „Nii nagu kuller toob meile toidu kätte, niimoodi on meie töö sisuks see, et proovime õpetada ravimitele seda, kuidas jõuda haiguskoldesse ja mitte sinna, kuhu pole vaja,“ selgitas Tambet Teesalu, Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor.

Vaata lähemalt saatest „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ ja loe Novaatorist.

MV img_0921PS.jpg

Biomeditsiinilise visualiseerimise tuumiklabor

Teaduskonverentsi publik

Ootame teese arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverentsile!

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi inimese geneetika õppetooli uuring koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga näitas, et üllatavalt suurel osal viljatutest meestest on lapsena diagnoositud munandi laskumishäire. Õigeaegne sekkumine aitab tulevikus lahendada viljatusprobleeme ja ennetada haruldaste kasvajate riski.

Poisslaste munandite väärarengu varjus võib peituda hoopis tõsisem geneetiline arenguhäire